Põhikiri
MTÜ Vaibla Linnujaam põhikiri
I Üldsätted
Mittetulundusühing Vaibla Linnujaam (edaspidi: Ühing) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud isikute iseseisev kasumit mitte taotlev organisatsioon, mis tegutseb avalikes huvides.
Ühingu asukohaks on Linnuka, Vaibla, Viljandimaa, Eesti
Ühingu eesmärkideks on:
lindude uurimine ja rände seire vaatlemise ja märgistamise abil; aga
lindude püüdmise, määramise ja märgistamise teoreetilise ja praktilise tegevuse tutvustamine huvilistele;
keskkonnakaitse ja -hariduse alane tegevus, loodusteaduste populariseerimine;
panustamine Eesti loodusteadusesse ja keskkonnakaitsesse oluliste andmete kogumisega.
Oma eesmärkide saavutamiseks Vaibla linnujaam:
ühendab inimesi, kes on huvitatud Ühingus toimuvast;
kogub ja süstematiseerib informatsiooni Ühingu asukohas rändavate lindude kohta;
tutvustab linde ja propageerib ornitoloogiat meedias; aitab läbi viia erialast koolitust;
teeb koostööd teiste erialaühendustega nii kodu- kui välismaal, teadusasutustega, kohalike omavalitsustega, teiste institutsioonide ning organisatsioonidega;
korraldab:
loodusuuringuid- ja vaatlusi;
näitusi;
kohtumisi, seminare, konverentse, laagreid, koolitusi;
muid looduskaitse- ja keskkonnakaitsealaseid üritusi;
keskkonnaalaseid uuringuid ning andmebaaside loomist;
tulundusüritusi põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
koostab ja levitab Ühingu ja Võrtsjärve põhjakalda elurikkust tutvustavat informatsiooni;
koostab, viib läbi ja haldab loodusturismi- ja keskkonnaalaseid projekte;
korraldab stipendiumikonkursse ja annab välja stipendiume.
tegeleb teadus- ja arendustegevusega.
II Ühingu liikmeks vastuvõtmise ning Ühingust väljaastumise ning väljaarvamise tingimused ja kord
Ühingu asutajaliikmeteks on Ühingu asutamislepingu sõlminud isikud.
Ühingu liikmeks vastuvõtmist võib taotleda iga füüsiline või juriidiline isik, kes soovib arendada Ühingu eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust.
Ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab Ühingu juhatus taotleja avalduse alusel ühe kuu jooksul arvates avalduse laekumisest.
Ühing võib valida auliikmeid. Auliikmeks võib olla isik, kes on olulisel määral kaasa aidanud Ühingu eesmärkide saavutamisele. Ühingu auliikmed valitakse üldkoosolekul juhatuse ettepanekul. Ühingu auliige on vabastatud liikmemaksu tasumise kohustusest.
Ühingust väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse.
Ühingust väljaarvamise otsustab juhatuse ettepanekul üldkoosolek, kui
liige kahjustab oma tegevusega Ühingu mainet või tegevust;
liige ei täida Ühingu põhikirja nõudeid, üldkoosoleku või juhatuse otsuseid;
liige ei tasu liikmemaksu.
Väljaarvamine toimub, kui selle poolt on hääletanud vähemalt ¾ üldkoosolekul osalenud liikmetest.
III. Liikmete õigused ja kohustused
Ühingu liikmetel on õigus:
osaleda kõigil Ühingu üritustel;
osaleda hääleõigusega Ühingu üldkoosolekul;
olla valitud Ühingu juhtorganite liikmeks;
saada Ühingu juhatuselt ja muudelt organitelt teavet Ühingu tegevuse kohta;
Ühingule annetada ja Ühingut toetada.
Ühingu liige on kohustatud:
järgima Ühingu tegevuses osalemisel põhikirja ja Ühingu juhtorganite otsuseid;
osalema Ühingu tegevuses ja igati kaasa aitama Ühingu eesmärkide saavutamisele;
õigeaegselt tasuma määratud liikmemaksu;
teatama Ühingu juhatusele Ühingu liikmete arvestuse pidamiseks oma kehtivad kontaktandmed;
IV. Üldkoosolek
Ühingu kõrgeimaks organiks on Ühingu üldkoosolek, millel igal Ühingu liikmel on üks hääl.
Ühingu üldkoosolek:
võtab vastu ja vajadusel muudab põhikirja;
muudab vajadusel Ühingu eesmärke;
määrab juhatuse liikmed;
määrab revisjonikomisjoni liikmete arvu ning valib need;
määrab Ühingu esindaja juhatuse liikmega tehingu tegemiseks või tema vastu nõude esitamise otsustamiseks;
otsustab Ühingule kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise ning määrab tingimused nimetatud tehinguteks;
kuulab ära juhatuse aruande möödunud tööperioodi kohta, arutab läbi ja kinnitab tööplaani järgmiseks aastaks;
kinnitab Ühingu eelarve ja aruanded;
määrab Ühingu liikmemaksu suuruse;
otsustab muid küsimusi, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
Ühingu üldkoosolek võtab otsused vastu lihthäälteenamusega, v.a. Ühingu tegevuse lõpetamine ja Ühingu põhikirja muutmine, milleks on vajalik, et poolt hääletaksid 2/3 üldkoosolekul osalenud Ühingu liikmetest. Ühingu eesmärkide muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 Ühingu hääleõiguslike liikmete nõusolek.
Ühingu üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt korra aastas:
aastaaruande kinnitamiseks;
seaduses määratud ja muudel juhtudel, kui Ühingu huvid seda nõuavad.
Üldkoosoleku kokkukutsumiseks avaldab Ühingu juhatus vähemalt kaks nädalat enne üldkoosoleku toimumist teate, näidates ära üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra või saadab igale Ühingu liikmele kaks nädalat enne üldkoosoleku toimumist samasisulise kirjaliku teate e-posti teel.
Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on volituse alusel esindatud üle poole Ühingu liikmetest. Ühingu liige võib oma hääle kirjalikult või digiallkirjastatult teisele Ühingu liikmele üle anda. Juhul kui üldkoosolekul on esindatud alla poole Ühingu liikmetest, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku, mis on pädev otsuseid vastu võtma kui seal on esindatud vähemalt 3 Ühingu liiget.
Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud Ühingu liikmetest või nende esindajatest.
V. Juhatus
Ühingu tegevust juhib ja seda esindab juhatus, milles on 2-5 liiget.
Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek ametisse 2 aastaks.
Kui juhatuses on 3 või enam liiget, siis valib juhatus enda seast juhatuse esimehe.
Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele.
Juhatuse otsuse langetamiseks on vajalik juhatuse liikmete poolthäälteenamus.
Juhatus annab aru ja teeb ettepanekuid üldkoosolekule.
Juhatus esindab Ühingu teistes organisatsioonides ja asutustes ning kõikides õigustoimingutes.
Kõikide tehingute tegemisel võib Ühingu esindada iga juhatuse liige.
Juhatus käsutab Ühingu finants-majanduslikke vahendeid.
VI. Majandamine
Ühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõppeb 31. detsembril.
Ühing kasutab oma tegevuskulude katteks järgmisi allikaid:
annetused ja sponsorlus;
sihtsuunitlusega eraldised;
Ühingu põhikirjajärgse tegevuse tulemusena tekkinud vahendid;
liikmemaksud;
Euroopa Liidu, Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse majandusabi;
toetused fondidelt;
muud allikad (loteriid, näitusmüügid jms Ühingu heaks toimuvate ürituste sissetulekud).
Ühingul on õigus asutada sihtkapitale, anda välja stipendiume, tegeleda ettevõtlusega, omada vallas- ja kinnisvara ning seda pantida ja müüa, juhul kui see aitab kaasa Ühingu eesmärkide täitmisele.
Ühing kasutab oma finantsvahendeid põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks. Ettevõtlusest saadav tulu ei kuulu jaotamisele Ühingu liikmete vahel, vaid seda kasutatakse Ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
VII. Ühinemine, jagunemine, likvideerimine.
Ühingu ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimuvad seaduses sätestatud korras.
Ühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.
Ühingu tegevuse lõpetamise korral antakse järelejäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja liikmeks olevale sarnase eesmärgiga organisatsioonile või avalik-õiguslikule juriidilise isikule.