Vaibla Linnujaam

Ajalugu

Linnujaama 3 ajastut

1987. aastal asutati Heinrich Veromanni eestvedamisel Võrtsjärve põhjakaldale Vaiblasse linnurõngastusjaam. Just oli aktiivselt käivitunud üleeuroopaline roolindude rände uurimise programm „Acroprojekt” ja selle raames rõngastati roolinde paljudes kohtades üle Eesti. Peamiselt asusid rõngastuspaigad Lääne-Eesti rannikualade roostikes, aga linde püüti tol ajal ka mitmel pool Peipsi- ja Võrtsjärve roostikes. Võrtsjärve põhjakaldal Vaiblas on järve kaldad ulatuslikult roostunud ja roolindude püüdmiseks siia linnurõngastusjaama loomine tundus igati loomulik olevat.

Algusaastatel (1987-1992) olid rõngastajateks peamiselt Tartu Loodusmaja (siis Tartu Noorte Loodusesõprade maja) ornitoloogiaringi liikmed. Esimesel aastal elati telkides ja süüa valmistati lõkkel. 1993. aastal rõngastas lühikese perioodi roolinde vaid Kristjan Adojaan, kes tegi Vaibla linnujaama andmete põhjal oma ülikooli lõputöö.

Kuna „Acroprojekt” lõppes ja senistel rõngastajatel polnud mitmetel põhjustel enam võimalik linnujaama töös osaleda, siis tekkis rõngastamisse seitsmeaastane paus. 2001. aastal tekkis aga kunagistel Heinrich Veromanni õpilastel taas mõte linnujaam käima panna. Üheks põhjuseks, miks uuesti alustada, oli rõngastamise kaudu linde õppida. Aga oluline oli ka see, et Eestis tegutsesid selleks ajaks veel ainult Kabli (koos Pulgojaga), Lao ja Sõrve linnurõngastusjaamad. Sisemaal ei tegutsenud enam ühtegi kunagist „Acroprojekti” aegset linnujaama. Kuna Vaiblas rõngastatud lindude liigiline koosseis erineb lääneranniku linnujaamade pildist olulisel määral, siis siin rõngastamise teel kogutav info annab olulist lisateadmist Eesti linnustiku kohta. Alates 2001. aastast on Vaiblas peamised rõngastajad olnud Margus Ots, Kristjan Adojaan, Indrek Ots, Kuldar Pild, Andres Pae, Uku Paal, Riho Marja, Jaanus Aua. 

2015. aastal käivitati Vaibla Linnujaamas suvine töö uuesti. Taaskord oli roll Tartu Loodusmajal - Vaiblas toimus ornitoloogiaringi suvine rõngastuspraktikum Aire Orula eestvedamisel. Lindude määramist õpetasid ja rõngastamist juhendasid Margus Ots, Uku Paal ja Kristjan Adojaan. 2016. aastal laager kordus ning sellest ajast alates on Loodusmaja laagrist ja teistestki noortest kasvanud välja uus põlvkond rõngastajaid ja aktiivseid vaiblakaid. 2020. aastal asutati MTÜ Vaibla Linnujaam, et kasvatada jaama rolli lisaks harrastusteaduse abil andmete kogumisele ka loodushariduse andjana. Tänapäeval käivad linnujaamas laagrilised, praktikandid, klassiekskursioonid jne.

Niisiis on Vaibla Linnujaamas linde rõngastatud aastatel 1987-1993, 2001-2008 ja nüüd alates 2015. aastast. Püügihooaeg on Vaiblas kestnud tavaliselt juuli keskpaigast augusti teise pooleni, aga sõltuvalt lindude pesitsemise kulgemisest ja rõngastajate võimalustest on alustatud vahel ka juba enne 10. juulit ja lõpetatud alles septembris. Vähesel määral on linde rõngastatud ka kevadsuvel (pesapoegi) ja hilissügisel.

Võrgud

Linnujaamas kasutusel olevate võrkude arv, päritolu ja kvaliteet on eri aegadel suurel määral erinenud. 1987. aastal algas püügiperioodi ettevalmistus juba kevadel, sest esimese asjana tuli võrgud ise valmis teha. Õnnestus saada suurel hulgal peenikest tindipüügivõrku. Sai siis kitsaid ribasid kolm tükki üksteise külge pandud ja saimegi laiad (kõrged) seitsme nööriga loorvõrgud. Pikkust oli neil esimestel võrkudel lausa 14 meetrit. Kuna toormaterjal oli valge, siis sai valmis võrgud suurtes kateldes ise mustaks värvitud. Õnnetuseks aga kippusid need võrgud kiiresti heledaks pleekima, mistõttu tuli võrke püügihooaja jooksul vähemalt kord või vahest isegi sagedamini üle värvida. Isetehtud võrkude kvaliteet jättis küll soovida, aga need olid igati püügikõlbulikud. Alates teisest aastast õnnestus tasapisi saada juba ka mõned kasutatud võrgud Soomest ja lausa uued võrgud Moskvast. Aga alguses tegime ikka ka veel ise võrke juurde. Esimesel püügiperioodil oli Vaiblas kasutusel kuni 40 võrku pikkusega 10-14 meetrit. Kõik võrgud küll korraga üleval ei olnud, sest võrke tuli pleekimise tõttu pidevalt värvida. Üleval oli korraga vähemalt 30 võrku.

2001. aastal uuesti püüdma asudes tuli esmalt uued võrgud osta. Parima kvaliteediga võrgud oleme leidnud Poolast. Võrgud ei ole ka mitme aasta jooksul pleekinud (endiselt kenasti musta värvi), nöörid peavad vastu ja pikkuski on optimaalne (10m). Oleme kasutanud ka üksikuid Soome päritolu võrkusid, mille kvaliteet on aga siiski soovida jätnud: niiskusega venivad nöörid olulisel määral pikemaks ja hommikusel parimal püügiajal on kaste tõttu võrgud praktiliselt püügikõlbmatud, osa võrke on kiiresti pleekinud ja ka nööride kinnitused on kergesti purunenud. Aastatel 2001-2008 on korraga üleval olnud 20-25 võrku. Vaatamata sellele, et võrkude arv on esimese perioodiga võrreldes vähemalt kolmandiku võrra väiksem, pole rõngastatud lindude arv nii suurel määral vähenenud. Võrgud on paremad ja püüavad lihtsalt paremini. Ka 2015. alates on kasutusel olnud poola võrgud - osad päris uued, osad veel eelmisest püügiajast pärit. 

Vaiblas on võrgud roostikku paigutatud pikkade liinidena risti rannaga. Võrguliinid algavad roostiku maapoolsest servast ja on ulatunud võimalikult kaugele järvepoolsesse serva (sõltub veeseisust). Võrguliinid on olnud aastast aastasse samas paigas. Üksikuid võrke oleme paigutanud ka põõsastikku ja linnujaama juurde aeda.

Erilised leiud

Eksikülalistest on Vaiblas kätte saadud Eesti esimesed kaks padu-roolindu (Acrocephalus agricola). Esmasleid tuli 1990. aastal, aga kahjuks tuli linnust tõestusmaterjaliks teha nahk, mis käis isegi Soomes ekspertiisis. Praegu on nahk Tartu Ülikooli Zooloogiamuuseumi kogudes. Teine padu-roolinnu leid pärineb 1992. aastast, sel korral läks linnul paremini ja ta pääses rõngastatuna vabadusse. Hiljem on padu-roolinde Vaiblas rõngastatud ka 2016., 2019., 2020. ja 2022. aastal. Haruldasematest leidudest Vaiblas võib välja tuua veel 6 väike-käosulast (Iduna caligata), 2 vööt-lehelindu (Phylloscopus inornatus) ja 1 väiketsiitsitaja (Emberiza pusilla).

Vaiblas rõngastatud linde on mujal Euroopas või Aafrikas kätte saadud või leitud kokku üle 60 korra juhul ja leiud pärinevad kokku 24 riigist. Vaiblas on kätte saadud üle 30 mujal Euroopas (6 riiki) rõngastatud lindu. Lisaks on aastate jooksul Vaiblas kätte saadud sadu varasematel aastatel samas rõngastatud linde. Vanimaks Vaiblas püütud linnuks on rästas-roolind, kes rõngastati vanalinnuna 1990. aastal ja tabati samas taas 2002. aastal, seega oli lind uuesti kätte saades vähemalt 13 aastat vana.

Tänapäev

Vaibla linnujaamas on kokku rõngastatud 149 361 lindu. Liike on aastate jooksul kogunenud 125, lisaks 3 erinevat pääsukeste ristandit. Kõige rohkem rõngastati linde 2022. aastal (20 478). Viimaste aastate suured püügiarvud on olnud osaliselt seotud koroonaajaga, kui osad rõngastajad distantsõppe ja -töö kõrvalt Linnujaamas ka väljaspool põhilist suvist hooaega tegutsesid.

Kõige arvukamalt rõngastatud linnud Vaiblas 2022. aasta lõpu seisuga on:

Koondtabel Vaiblas rõngastatud lindude kohta avaneb aadressil koond.vaibla.net.

---

Teksti algupära Margus Ots (Estbirding.ee lehelt), kaasajastanud Kristjan Adojaan ja Amaranta Adojaan